Eile pojaga sõitsime ja ta küsis, et miks te pole abielus. Teema aktuaalne kuna suvel on kahed pulmad, kuhu oleme minemas. Ma seletasin natukene kuidas ma neid asju näen ja siis ta teatas "Aga emme ütleb, et sa pole teda omale naiseks palunud?". No meie emme teeb jah vahest sellist nalja aga ilmselt on see nüüd poja peas oma vormi võtnud ja hakkab vaikselt mingit pilti kujundama. Kui ma nüüd vaatan naabreid, sõpru ja teisi ümberringi, siis tundub et oleme tõepoolest erandiks jäänud. Mingi aeg oli hästi levinud see, et ei vormistatud kuid oli selge et läbi elu minnakse koos ning selle kinnitamiseks paberit ei läinud vaja. Kusjuures paberit ei hinda ma isiklikult siiani aga ka mina hakkan uskuma, et abielu ei olegi paber. See on tõesti ilus vorm liidu-pere-suhte-kooselu-tulevikuelu-jne kuulutamiseks ja kinnitamiseks. Kuid pulmad ise on ju selline hästi korraldamistnõudev protsess . Sellest tähtsam tundub eelnevalt paika saada peresõbralik rutiin ja kodu. Aga no see pole nii kerge teema, et seda ühe lausega seletada.
Kui paljud meist on abielus ja kui paljud elavad lihtsalt koos nagu oleksid juba abielus?
No nii Mina arvan,et on hea kui on perekonnal ühine perekonna nimi.Minu jaoks ei ole abielu paljas paberArvan,et kui inimesed on koos alustanud teekonda ja plaanivad koos veeta kõik järgnevad aastad siis võivad abielludNoh ja kui aus olla siis pulmad on rohkem nagu naiste jaoks ?! Meie tahame ju ilusaid riideid ja kõigi tähelepanuMeie abiellusime mehega kui olime koos olnud 2a.3 kuud ja ootasin esimesi kuid oma esimest last.Nüüd kohe täitumas 5 abieluaasta ja 7a.koos oldud.
09.05.2012 08:46
#3
kissa
Registreerus: -
Postitusi: -
Minu jaoks ei ole abielu ainult paber see on tähtis nii minu,mehe kui ka laste jaoks,et vanemad on abielus ja kõigil üks nimi.
Koos olime olnud 6a kui abiellusime,see aasta saab siis juba 16a abielus oldud ja koos 22a.(olin siis 15a kui käima hakasime)
Abielus! Alati olen olnud kindel, et tahan oma laste isaga ametlikult abielus olla, kuidagi tundub, et ühine perekonnanimi teeb pere veelgi tugevamaks. Pulmapidu oli enne lapsi
Minu elukaaslane näiteks ei pea abiellumist väga oluliseks. See, mis meid koos hoiab, ei ole ju paber!
Teinekord, kui keegi tuttavatest abiellub/abieluplaane peab ja ma mehele vihjeid tegema hakkan, et kas ma ka kunagi abielluda saan, hakkab tema (naljaga muidugi) rääkima minu ja tema vanematest. Tema vanemad on seaduslikult abielus, aga tegelikult juba päris mitu aastat lahus. Minu vanemad ei ole abielus ja varsti täitub neil 30-s kooseluaasta.
Aga tegelikult teeme me asju lihtsalt vales järjekorras Kui muidu võiks abielu olla enne lapsi, siis meil oli kõigepealt laps, siis tuleb päris oma kodu rajamine. Kui see valmis on ja meil mõlemas stabiilne sissetulek olemas (mul nt. praegu ei ole see just väga stabiilne!), tulevad ka pulmad. Suured ja meeldejäävad
Niikaua vastan küsimusele, kas me abielluda ka kavatseme, et kui ma sellise mehe leian, kes tahab minuga abielluda, siis kindlasti abiellun ka
Niikaua vastan küsimusele, kas me abielluda ka kavatseme, et kui ma sellise mehe leian, kes tahab minuga abielluda, siis kindlasti abiellun ka
Seda minagi vahepeal naljatan, et teeks ettepaneku küll aga valik on nii suur . Seda muidugi naljaga.
Mina tahaks ka kodu ja muud asjad paika saada. Kuigi ma enda arust muutsin oma ettevõtmisi selliselt, et need oleks peresõbralikud ja perekesksed, siis reaalsus on tööd ja askeldamisi nii palju tulnud ning sellest tulenevalt igasugune stabiilsus puudub. Kuidagi on juhtunud ka nii, et algselt esimene koduostuplaan ebaõnnestus. Buumi ajal ehitati üks majakene, millel polnud ühtegi projekti ega luba ning meie sattusime loomulikult sinna vaidluste vahele. Siis on tulnud kolimisi hulganisti ette ja kui päris oma kodu pole, siis abielu ei tundu ka kuidagi põhiteemaks olevat.
Ühine perekonnanimi võiks olla tõesti ja selle ma ajaks korda juba enne abiellumist . Tõepoolest võiks Maria olla samuti Veike. Aga no kui sellist asja teha, siis paratamatult tuleb Kati Toots meelde ja jutt läheb naljaks üle
Meil on see asi natuke keerulisem Kunagi oli abielu minu jaoks väga oluline ja mingil määral on ta seda siiani. Oma laste isaga kohtudes, oli mõlemi jaoks kohe selge, et lõpetame oma elud koos. Sealt edasi minu jaoks loogiline samm oli abielu, tema võttis seda kui paberit. Pika arutlemise peale, otsustasime sõlmide seadusliku kooselu (elasime siis prantsusmaal, lepinguga kaasnevad kõik abielu plussid ja miinused v.a. ühine perekonnanimi). Mõned aastad hiljem mängis saatus mehele vingerpussi, mis pani teda rohkem tulevikule mõtlema ja nii me selle otsuse tegime. Aga! Kui ma hakkasin uurima, mis pabereid, kuhu ja kuidas ma viima pean, et ka Eestis kõik korras oleks, sain teada, et Belgias (elame praegu siin) ei anna mees naisele oma nime. Vot seda kuuldes kadus ka minu jaoks abielu mõte. Mis vahe on siis ametlikul kooselul ja abielul?
Lõpuks siiski sain Eesti riigi kaudu omale ka ametlikult abikaasa nime Nüüd võin taas öelda, et abielu on minu jaoks oluline kuigi tänapäeval on see tõesti üha rohkem tühise paberi hõrguga.
See viibki selle järgneva juurde, miks ma alguses polnud üldse kiirustamise lainel. Olen olnud mitmes pulmas, mille tseremoniaalne osa toimub perekonnaseisuametis. Ja kui seal klaverimängija viimast nooti lüües ära jookseb ja teise ruumi lippab teistele sama pala mängima või kui peale teeseldud emotsiooniga kõnet palutakse kiirelt ruum vabastada jne, siis see pole üldse see protsess millest unistada võiks. Ma väga vabandan kõigi ees, kes seal abiellunud on ning keda minu eelnevad sõnad võivad kergelt riivata. See on minu isiklik arvamus.
Samas ema matustel ma poleks ka soovinud, et keegi tuleb mingit mulli ajama, siis seal kukkus see kõik väga naturaalselt välja. Võib-olla seepärast, et see polnudki nii tähtis kõige selle juures. Kõik tundus õige ja nii nagu olema oleks pidanud.
. Sellest tähtsam tundub eelnevalt paika saada peresõbralik rutiin ja kodu. Aga no see pole nii kerge teema, et seda ühe lausega seletada.
?! Meie tahame ju ilusaid riideid ja kõigi tähelepanu
Meie oleme abielus .
Kui muidu võiks abielu olla enne lapsi, siis meil oli kõigepealt laps, siis tuleb päris oma kodu rajamine. Kui see valmis on ja meil mõlemas stabiilne sissetulek olemas (mul nt. praegu ei ole see just väga stabiilne!), tulevad ka pulmad. Suured ja meeldejäävad
