Minu sünnilugu siis:
22ndal märtsil hakkasid imelikud valud kõhus, algul tunniste vahedega, aga ma ignoreerisin seda.
23ndal hakkasid valud juba iga poole tunni tagant, ka siis mõtlesin et nagunii on valehäire.
24ndal olid valud juba tihedamad, ja valud läksid hullemaks, õhtul kella 17 paiku isa viis mu haiglasse, ja tehti kontroll, 3 cm avatust ja jäeti haiglasse sisse. kella 18 paiku sain sünnitustuppa, ämmaemand käskis rohkem kõndida, see pidi valusid leevendama. igal tunnil muutusid valud tihedamaks ja valusamaks, ning lõpuks tundsin et hakkan sünnitama, arstid tulid sinna, andsid rohu keele alla ja ei lubanud pressida, aga nagu ikka tulevad ju pressid ise, ning 25nda märtsi öösel kell 00.14 sündis mu pisike tüdruk, kaal 2430g ja pikkus 46 cm. Mul tehti mitu õmblust kuna oli palju rebendeid.
Selline oli siis minu tütre sünnilugu.
Meie loo lühikirjeldus siis selline: 19.04 kell 4.20 ärkasin valude peale. Valud käisid iga viie minuti järel, ootasin tund aega ja helistasin sünnitusmaja valvetelefonile, sealt öeldi, et kaks tundi võiks veel kodu olla. Siis hakkasid valud käima juba kolme minuti tagant, kuna olin üksi ja mõtlesin minna taksoga, siis helistasin uuesti tunni aja pärast, et kas võin juba tulla Öeldi, et kutsuksin kiirabi, kuid õnneks sai ema mulle järgi tulla. Kell 7.30 jõudsime haiglasse, siis olid valud juba läbi Kontrolliti avatust, avatus oli 4,5 cm. Saadeti sünnitustuppa, kus tehti siis ktg-d. Kuna veed ei tahtnud kuidagi tulla, tehti veed lahti kell 13.30, õnneks jõudis kell 13.00 ka mees soomest kohale Ja kell 14.29 sündiski meie tibu Nabanöör oli küll ühe korra ümber kaela, kuid sellest pole õnneks hullu midagi Õmmeldi mind natuke üle tunni, see oli päris tüütu Kui peretuppa hakkasime minema, siis minestasin veel ratastoolis, kuid õnneks toibusin päris kiirelt Sünnitus oli kokkuvõttes pigem meeldiv ja mitte midagi hullu ja hirmsat ei olnud Ema on ikka väga mõnus olla
Siin siis meie sünnilugu. Esimesed valud hakkasid siis öösel 04.35, valude vahed olid siis nii umbes 15 - 20 minutit. Päeval oli vahepeal mingi paus, sain isegi 11-aegu arstil käidud veel. !2-st hakkasid jälle valud nii umbes 10-ne minutiliste vahedega siis. Valutasin kodus kuskil kella neljani, siis valude vahed olid juba 2-ks minutit. Enam ei kannatanud ja ütlesin mehele, et nüüd minek. Haiglasse jõudsime natsa peale nelja, siis see paberimajandus, kohutav oli seal istuda ja oodata, millal paberid korda saavad. Edasi siis avatuse kontroll, mis oli juba 7 cm. Sealt edasi sünnitustuppa. Sünnitustuppa jõudes tuli kohe selline pressimis tunne, pandi kohe siis lauale ja avati looteveed, peale seda läks tegudeks. Pea juba paistis, kella viiest tulid siis pressid peale, uutasin päris kõvasti, viimane press oli ikka mega valus, selline kõrvetav valu ja laps oligi käes kell 17.24. Kaal oli 3,510 ja pikkus 52. Sain ka ühe väikse õmbluse ehk ilupiste, et alt kõik ilusti paraneks. Lapse sünnihinne 9/10. Palatisse kõndisin juba ise.
Perepalatid olid see päev otsas, kuna meie poiss oli see päev 11 sündinu. Pidin siis esimese öö olema ühispalatis, õnneks sain seal üksi olla aga mees saadeti koju. Järgmine päev saime õnneks perepalati, nii hea, et mees sai ka kõrval olla.
Karoli sünnilugu:
28. aprilli õhtul läksime mehega sünnitusmajja kontrolli: mul oli süda paha, kerged valud kõhus ja kõht lahti juba mitmendat päeva. Tehti kõiksuguseid tavakontrolle: KTG, vaginaalne vaatlus, vereproovid, uriiniproov. KTG ja vaginaalne vaatlus sünnitustegevust ei registreerinud, aga paluti uriiniproovi tulemused ära oodata. Olime valmis koju minema, et niikuinii on jälle kõik korras nagu minu proovide puhul alati. Aga ei, uriiniproov näitas suurt vedelikupuudust ja pandi tilgutiga haiglasse.
Järgmiseks hommikuks olid käes ka teised proovid. Selgus, et uriinis oli ka veel valku ning vereproov näitas kõrgenenud põletikunäitajaid. Seega jäin haiglasse edasi. Tehti lootevete test, mis osutus samuti positiivseks (mul on looteveed tilkunud vahelduva eduga veebruari lõpust alates) ning siis hakkasid asjad liikuma sinna poole, et tuleks kaaluda esilekutsumist. Pühapäeval tehti kõik proovid samuti uuesti - uriiniproov oli paranenud, aga verenäitajad halvenesid endiselt. Valvearst ütles ainult, et homme osakonnaarstid otsutavad, mis saab.
Esmaspäeva hommikul siis jälle uus vereproov ja põletikunäitajad suurenenud jälle. Lootevee tilkumine ka endale juba tajutavaks muutnud ning osakonna arst pakkus kohe ka esilekutsumist. Tegi veel enne vaginaalse läbivaatuse, millel avastas avatust 2 cm. Otsutati, et esilekutsumist alustatakse vete avamisega ja siis oodatakse, kas hakkab ise sünnitegevus peale või tuleb tilgaga stimuleerima hakata. Veed avati enne 10-t hommikul. Kella 12-ni oodati, et valud algaksid, aga ei midagi. Siis sain tilga. Kella poole 2 paiku hakkasid regulaarsed valud. Ei saa öelda, et eriti tugevad, aga samas piisavalt tihenevad. Väljakannatatavad olid need paar tundi, siis küsisin naerugaasi. Pooltundi aitas, siis enam mitte. Käsutati lauale, et vaatavad, kas on võimalik mingit muud valuvaigistit kasutada. Avatus oli aga juba 8 cm ja polnud võimalik enam mingit valuvaigistit manustada. Oi, kus oli juba piin. Naerugaasi ikka proovisin hingata, aga mingist hetkest ei mõjunud midagi. Minestasin laual mehe ja ämmaka sõnul mitu korda ning ehmatasin neid tublisti. Pressid algasid, aga algul ei lubatud kaasa pressida, sest väidetavalt olevat emakakaelal veel servad tuntavad. Ühel hetkel aga enam ei suutnud ämmaka keeldudest hoolimata tagasi hoida ja pressisin, kolm korda ja neiuke oligi käes.
Rasedus oli 37+0, seega loeti laps ajaliseks. Sain neiu kohe kõhule ja ta jäeti minu juurde pikaks ajaks. Mingi aeg võeti ära, sest lastearst tahtis läbivaatust teha, pandi ta riidesse ka, sest kippus ära jahtuma. Sain paar õmblust (lahkliha ja emakakael olid terved), aga need ei seganud istumist ega midagi muud . Kokku kestis sünnitus 3 tundi 56 minuti. Lapsukese kaal 2886 g, pikkus 49 cm.
Tegin siis eraldi teema sünniloode jaoks Meile kõigile ! Niiet värsked emmed, kirjutama
Väga tore teemaalgatus Kõikide, kes siia teemasse oma lapse sünniloo kirjutavad, loosime meie 1 Huggiese mähkmepaki ja Nupsu T-särke välja. Nii, et kõik kribama
09.05.2012 12:27
#7
HappyMom
Registreerus: -
Postitusi: -
Pole küll enam aprillikas,kuid tunnen end ikka sellena.Loodan et keegi ei pahanda et paneme kirja ka oma sünniloo
Mul oli 2.maiks esilekutsumine kokku lepitud.Mõtlesin 1.mai õhtul veel et pakin ilusti asjad,käin pesemas ja koristan veel elamise ära ning siis magan korraliku peatäie,et hommikuks värske ning puhanud olla.Aga kokkuvõttes ei teinud ma midagi peale koti kokku panemise ja pesus käimise.Mõtlesin et ülejäänud jätan siis hommikuks.Mõeldud-tehtud.
Jõudsin lõpuks kell 11 voodisse ja süda hakkas meeletult puperdama.Võitlesin selle ebameeldiva tundega ja jäin kuidagi ikka magama.
2.30 ärkasin ülesse ja süda hakkas veel rohkem puperdama.Ma ei kuulnud oma mõtteidki enam.Kõik lihtsalt käis tuks-tuks tuks-tuks..Komberdasin siis värisedes vetsu ja tundsin peale pissimist et ikka midagi niriseb.Nii.. Veed ! Ma kirusin ja vandusin et miks nüüd siis keset ööd , plaanid olid ju tehtud järgmiseks päevaks ja puha .. Aga ega midagi teha ei olnud. Ei läinudki palju mööda kui juba hakkasid ka kerged valud ning tuikav selg andis samuti endast taas märku.Ootasin siis kella 3ni.Veed kusjuures ikka veel nirisesid.Ja siis helistasin kiirabisse ning palusin kiirabi järgi.Ise pakkisin vahepeal veel asjad ning ajasin mehe ülesse,et teada anda minekust. Mees vana rahu ise ajas end rahulikult riidesse,sättis toa korda ja nii me siis kõndisime välja kiirabi ootama. Kusjuures oleks ju võinud ka ise haiglasse kõndida,sest haigla meist vaid 5min kaugusel,kuid valud olid selleks ajaks juba sellised et jalust tõmbas nõrgaks.
3.15 tuli kiirabi ja nii me siis liikusime haiglasse.Haiglasse jõudes saadeti meid kohe edasi sünnitustuppa.Selleks ajaks oli kell 3.30 kui olime end sünnitustuppa sisse sättinud ja arsti jäime ootama.Vahepeal käis üks praktikant mulle KTG tegemas.See oli ka muidugi omaette ooper,sest tükk tegu oli tita üles leidmisega.Aga lõpuks ikka sai tehtud KTG.Kusjuures TOCO näitas valude ajal vaid 20.Mõtlesin et no kuramus,mis siis veel 100ga on..
4.30 tuli arst.Vaatas avatust ja selleks oli vaid 1cm.Mõtlesin et johaaiidiii , ei saa enne õhtut omadega ühele poole.Aga kuna meil oli eelnevalt sünniplaani koostamises epiduraali tegemine kokku lepitud,siis saadeti mind opisaali seda tegema.Kusjuures minu puhul aitas see epiduraal ikka väga palju.Ma arvan et poleks ilma selleta hakkama saanudki.
Nii ma siis valutasin kella 10ni kuni tuli taas arst avatust vaatama.Selleks ajaks oli avatust 3cm.Puhkesin tol momendil nutma ja hädaldasin "Ei suuda,ei suuda"..
10.30 tahtsin jubedalt vetsu.Komperdasin vetsu kuid tee mis tahad,no ei tule midagi.Mees kamandas mu seepeale voodisse tagasi.Aga kuna minu jaoks oli ikka vetsuhäda suureks probleemiks,siis palusin mehel kutsuda arst.Arsti ei tulnud,tuli ämmaemand.Ta siis esimese asjana vaatas avatust ja küsis mu käest,et kas tahan head uudist.Ma nutsin ja ütlesin et ikka..Siis ta ütles et avatust 10cm! Poole tunniga tekkis täisavatus..Minu jaoks täiesti ebareaalne ja uskumatu.Ma olin õnnest nii sassis et unustasin korraks isegi valud ära. Ja siis ämmaemand koos abilisega sättis ruttu instrumendid voodi kõrvale ja kästi siis jalad hästi enda poole kõverdada ning valuhoo ajal pressida.Iga kord pidin 3 korda pressima.Aga 5 minutit enne 11 ämmaemand ütles et lõikab lõhki mind,sest tital juba paha olla.. Nii siis lõikas mind lahti ja ootasin uut valuhoogu.Ja siis see valuhoog tuli ning 1 pressiga oli laps sulpsti väljas. Koheselt pandi laps mu kõhupeale kus pisike üsna ruttu maha rahunes.Nii kaua kuni pisike mu kõhul oli,õmmeldi mind,ehk siis peaaegu 1.5h.Peale seda mõõdeti-kaaluti beebi ära ja pandi riidesse.Ja siis lasin juba värskel issil võtta beebi enda sülle.Alguses muidugi puikles usinalt vastu sest kartis et beebi läheb katki.Aga kui sülle sai,oli nii uhke ja õnnelik.Pärast muidugi oli tükk tegu et pisike issi sülest ära saada. Meie Sten-Erik oli siis 51cm ja kaalus 4030gr.
Noo nii ma siis ka lõpuks kriban.. 15.aprillil oli mul õde kkoos perega ja sõbrants külas tegime kevad koristusi..õhtu poole sai siis veel sauna tehtud ja ka grillitud..Enne ära minekut patsutas sõbranna mulle õlale,et mingu ma siis homme sünnitama..
Õhtu kella 22.paiku tundsin mingisugust õrna valu,mõtlesin et ah las olla..Siis hakkasid valud tihedamini tunda andma kuini lõpuks ei saanud magadagi..! 16. hommikul ütlesin mehele,et nüüd on vist minek.. Ta ülemus oli ka sellega arvestanud ,et kui ta kella 08.00 tööle ei jõua siis läks naisega sünnitama..Ja nii oligi Äratasime kell pool kaheksa poja üles ja ütlesime et lähme pisi õde tooma poiss oli krapsti voodist püsti ja riides ja juba me sõitsimegi haigla poole..
Haiglasse jõudsime me ca kell 09.00 ja ava oli juba 5 cm.. Pisike piiga sündis siis täpselt kell 13.33 ja kaalus 3475g ja oli 51 cm pikk...
Olin päris õnnelik hoolimata õmblustest ja valudest kuna nüüd on mu pisike salasoov täitunud..sain endale lõpuks ka tütre nüüd on mölemad olemas
ma ka siis kiban siia oli siis 4 aprill kell 13.00 hakkasid valud aga mitte nii tihti aga mingi aeg läksid valud ültse ära sel ajal sain ma nats magada aga kui üles ärkasin siis hakkasid uuesti .ise muidugi arvasin et vale häire kuna poja pidi 4 mai ültse sündima aga öhtul läks suht valud nii tugevaks et mu ema kutsus kiirabi välja ma ei suutnud lihtsalt liikudagi õieti kiirabi aitas mind treppist alla elasin siis 4 korrusel ja väga raske oli alla saada aga lõpuks sain ma kiirabi autosse aga kuna ma elan haiglast umbes 30 kilti eemal siis ei jõudnud ma haiglasse ka vaid sünnitasin kiirabi autos ja kusjuures jääb see eluks ajaks meelde mulle kuidas ma poja sünnitasin .poja sündis enneaegsena sündides ei löönud tal süda teda elustati ma lausa nutsin olin ikka täiega paanikas aga siis said nad lõpuks kõik korda kusjuures kiirabi arstid läksid ise ka suht närviliseks kuna nemad polnud arvatavasti enne sünnitust sedasi vastu võtnud aga nh lõpuks läks kõik hästi poja sündis kell 21.25 kaalus 1980 ja pikkust 44 cm haiglas olime 3 päeva kuna poja võttis ilusti juurde ja hakkas kõike ise ilusti tegema ehk sööma ja hingas iseseisvalt alguses taheti tallinnasse viia aga poja hakkas ise korralikult hingama .poja nimeks sai armin .
Panen ka siis oma poja sünniloo kirja et meelest ei läheks Esialgu siis muidugi valutasin ma päris kaua oma poolteist kuud libavaludekäes. läks siis nädal ja 2 päeva üle ja sünntus teheti esile kutsuda. muidugi käisin ma ikka erakorralises päris mitu korda. aga laupäev 28 aprill õhtul mingi 9 ajal siis hakkasid valud ja iga 5 minutitagant ja päris poolteist tundi kannatasin ja kell 23.00 otsustasime siis haiglasse sõita. haiglas pandi ktg külge näitas nõrkasid kokkutõmbeid iga 3 minutitagant vaadati avatust 2 cm aind. nii arst andis valuvaigisti (mitte paratsetamol) ja ütles et ma igaks juhuks haiglasse jääksin et tavaliselt peale seda valuvaigistit siis võib sünnitus pihta hakkata. kell oli alles 2 kui mul valu ära läks. sain siis magama jääda. kell 5 ärkasin muidugi üles keegi sünnitas kõrval palatis ja karjus muidugi õnneks mul nagu seda hirmu sünnituse ees ette ei tulnud. aga lahe oli kuulata karjus ja karjus ja tita käes muidugi ma läksin kohe õhinasse et tahaks kah juba oma pisikese nuttu kuulata. kell 9 tuli siis arst. küsiti kuidas mul on ütlesin siis et ei miskit enam valu läinud . pandi mind igaks juhuks ktg alla see oli täiesti 0. arst siis kontrollis avatust vau 3 senti ei kutsume esile kell 10 siis avati veed. oodati 12 selle aja jooksul oli vaid 3 kokkutõmmet. ja kell 12 pandi siis tilguti. ja kell 14.00 hakasid siis kokkutõmbed tihedamaks muutuma ma ka muidugi läksin õhinasse, et vau miskit toimub kella poole 4 jõudis mu kallis mees ka. arstid kontrollisid avatust vau 6 senti. kell 5 läksid aina valusamaks ja tihedamaks siis. küsisin naerugaasi. no see aitas esimese lapse puhul ka kõige paremini. ja muidugi seekord siis kah. mees mul ka oli jube rahulik õnneks ta naerugaasi ei hinganud. kell pool 6 tulid juba pressid. täitsalõpp ja tundsin kuida tita tulema hakkab käskisin mehel siis arsti kutsuda. no ja ütlesin neile et pressida tahan eks nad keerasid mu siis selili ja kontrollisid avatust oli 10. ja kell 6 hakkaski siis pihta. mehe ajasin muidugi välja. muidugi kuna lapse pea ei tahtnud kuidagi välja tulla siis karjusin et arst mind katki lõikaks no seda ta ka tegi peal mitmendat korda pressimist tuli see peake siis välja aga õlad ei tahtnud tulla need siis tõmmati välja ja väljas ta oligi. mul siis esimene lause miks ta sinine on. lapsel oli nabanöör 2 korda ümber kaela. pandi ta siis mu rinnale kus ta kohe kukkus tissi otsima ja seal oma pea 2 tundi oli tegus poiss õmmeldi mind siis pääris kaua üle tunni aja umbes. mees oli väga õnnelik. hiljem ta ütles et värises seal ukse taga rohkem kui mina sünnitus laual muidugi arst viskas ikka ägedaid lauseid. et nii väike kõht aga nii suur laps ja et mul polevat sünnitaja nägugi peas. huvitav milline see siis olema peab, ja 29.04.2012 kell 18.44 sündiski minu pisike pojake Janek kaalus siis 3882 ja oli 51 pikk sünnitus kestis siis kokku 4 tundi 54 minutit . väga terve poiss. aind et pisikese iluveaga pikk jutt sai siia nüüd loodan et aru ka saate
Öeldi, et kutsuksin kiirabi, kuid õnneks sai ema mulle järgi tulla. Kell 7.30 jõudsime haiglasse, siis olid valud juba läbi 
Ema on ikka väga mõnus olla 
