...01.02 varahommikul tuli limakork ära korraliku klimbina edasi terve päeva veritsesin ja valutasin. Ämmaemand ei andnud põhjust muretsemiseks...
õhtul kella 20 ajal oli verejooks natuke suurem ja otsustasin ise erakorralisse minna. Mind jäeti sisse 1 cm avatust.
Ähkisin ja puhkisin seal vanni najal kui ühel hetkel ütlesin ämmakale,et sooviksin RÄIGELT pressida. Ta küsis,ega ma vanni ei taha,ma oskasin vaid öelda,et ei viitsi oodata, kuna see vanniivesi õigele tasemele jookseb. Niisiis hüppasin lauale,proovisin sõõmu naerugaasi- mõttetu värk,tegi suu kuivaks. Mees ikka ja uuesti küsis,kuidas ta mind aidata saaks,ütlesin,et lugegu kroonikat ja olgu mu kõrval. Ma tõesti ei talunud ühtegi puudutust.
igatahes kell 2.59 sündis pisike tydruk 48 cm /2974 grammi.
Laps pandi kõhule sain vaid pai teha kui ta võeti ära ja viidi minema- rohkem mina teda ei näinud.
Uurisin ämmakalt,et kas kõik ikka korras,mis toimus. Lohutati,et lootevesi kopsus-kõik saab korda.
Elukaaslane nägi koridoris vlksamisi last ja rahustas mind,et nunnu ja roosa on.
..Järgmisel hommikul läksin intensiivi,et lapse tervise kohta midagi teada saada..TÄIELIK TEADMATUS! Arst tuleb ja räägib...ei rääkinud ükski arst mis toimus/toimub. Kuid igatahes hakkasin teisel päeval lapsele rinda andma iga 3 tunni tagant ja viisin jälle intensiivi jälgimisele. MASENDAV oma last aparaadi all näha. Kuid laps kosus hästi (endiselt ei teadnud,mis oli juhtunud). Sain õhtuks lapse enda juurde palatisse ja jäi ka ööseks. 4 päeval saime koju.
Kodus lugesin siis haiglas oldud päevade kohta koostatud haiguslugu vms. Ja mis siis selgus:
Mu last elustati,lootevesi oli veresegune,lootevesi kopsus. Ja mulle kui emale ei räägitud mitte midagi,mida ma pean ebanormaalseks.
Nüüd kahe kuu möödudes olen sellest üle saanud laps on endiselt nunnu ja roosa. Iga hommik äratab mind armsa naeratusega ja kosub häst. Lõpp hea kõik hea!Minu jaoks oli sünnitus väga kerge ja kiire. 3 suuremat pressi ja laps käes-kuid minu jaoks kiire sünnitus polnud lapsele nii vastuvõetav. Ta on pisut närvilisema loomuga(arstid räägivad) kuigi pea teda väga rahulikuks. Magamata öid mul pole,laps sööb häst,päeval magab nii toas kui väljas-viimane eriti meeldib.
palju õnne ei tea jah miks nad varjavad ema eest yksikasju,sest mu enda sõbrannal oli lapsega väga pahasti,talle räägiti ainult häid uudiseid,laps oli enneaegne,kuis yhel hetkel jäi kogematta tema lapse kaart peretuppa ja sealt sai siis ta tõsise shoki,kuni 2 nädalat ei antud lapsele lootust ellujäämiseks aga vanematele räägiti et kõik läheb hästi. ise mõtlen et ennem tahaksin ikkagi täit tõtt kuulda,mitte et mulle jäetakse lihtsalt rääkimata minu lapse seisund.
04.04.2012 09:12
#3
HappyMom
Registreerus: -
Postitusi: -
Palju õnne pisikese sünni puhul !
Tegelikult on nii,et ei taheta värskele emmele midagi halba öelda kohe,kuna suure stressi tõttu võib piim rinnast ära kaduda.Ja ka ämmaemandad kes 100% asja ei jaga,ei taha midagi konkreetset öelda.Isegi kord on haiglas selline,et arst räägib patsiendiga.Mõnes mõttes on isegi parem et sulle ei öeldud kohe et midagi on halvasti.Sest on selliseid naisi kes on närvivapustuse äärele sattunud peale sellist emotsionaalset hetke.
Ka minul oli esimene sünnitus väga väga raske.Enne kui sünnituslaual kokku vajusin,mäletasin vaid seda et karjuti : TOONID KADUNUD,TOONID KADUNUD!!.. Ise ärkasin peale seda kõike alles mitmeid tunde hiljem ülesse,keisrihaavaga.Ka last polnud minu juures.Eks ikka siis mõtlesin kohe kõige hullemat sest kõik hakkas ju meenuma vaikselt mis juhtunud oli.Aga õnneks kõik oli korras ja on siiani korras.
Ja kohe kohe saab mu tütreke aastaseks! Sirgunud on blondide juuste ja rohekas-hallide silmadega tydruk. Ta on väga tubli ja energiline plika,printsess on vaid siis kui magab,muidu teeks ainult pättusi. Arengus on ta alati ees olnud. Haige pole kordagi olnud(ptüi ptüi ptüi),hambaid hetkel 6-liha söömiseks piisab.
Ja mulle kui emale ei räägitud mitte midagi,mida ma pean ebanormaalseks.
ei tea jah miks nad varjavad ema eest yksikasju,sest mu enda sõbrannal oli lapsega väga pahasti,talle räägiti ainult häid uudiseid,laps oli enneaegne,kuis yhel hetkel jäi kogematta tema lapse kaart peretuppa ja sealt sai siis ta tõsise shoki,kuni 2 nädalat ei antud lapsele lootust ellujäämiseks aga vanematele räägiti et kõik läheb hästi. ise mõtlen et ennem tahaksin ikkagi täit tõtt kuulda,mitte et mulle jäetakse lihtsalt rääkimata minu lapse seisund.
