Meie Arthur on siis nüüd 11 päeva vanune igati aktiivne väikemees Esimestel elupäevadel oli öö ja päeva eristamisega natuke raskusi. Umbes kella 22 ajal sõi ja siis tuli elu sisse. Võitlesime unega (mina, et teda magama saada ja tema, et mind üleval hoida) kuni 2ni öösel, seejärel tuli midagi tähtsat meelde iga poole tunni tagant kuni kella 5ni hommikul. Päeval olin nii laip omadega aga õnneks sai mees vähemalt päeval poja eest hoolitseda, et mina taas öösel rahmeldada suudaks. Koju tulles hakkasime õhtuti vannitama ja nii sai see probleem kõrvaldatud. Nüüd tuleb viimane söögikord umbes 23 paiku ja siis ta magab rahulikult kuni kuueni hommikul. Ühesõnaga, kui kõik rituaalid paika panna, on ta meil (praegu veel) sama rahulik kui tema õde samal ajal. Päeval selle eest sööb päris tihti ja palju. Vahepeal olid mul rinnad täiesti ribadeks imetud Mõnikord tuli lausa verd, siis oli selline tunne nagu söödaks väikest vampiiri. Selle probleemi saime lahendatud erinevate imetamisasenditega, pärast imetamist määrisin nibusid piimaga ja lasin õhukäes kuivada. Paari päevaga oli juba palju parem. Üks rind on veel väga valus aga mina alla ei anna. Mees ikka mõtleb minu nägu nähes, et kuidas ma suudan seda taluda. Tal pole veel ka titaradarid tööle hakanud, noh need, mis kuulevad alt korruselt ka kõige väiksemat piiksu ja sunnivad meid paugupealt püsti kargama ning laps juurde jooksma. Eks mõnikord on ikka väga raske tõusta aga oma väikese Oompa Loompa jaoks olen kõigeks valmis Tütar on endiselt väga abivalmis. Valib väikesele vennale riideid ja laulab talle kui nägu nutuseks kisub. Tahab teda ikka kussutada ja vankrit lükata, autos peab alati pilk peal olema ja oma vanu mänguasju laob Arthuri voodisse, et vennal mänguasjadest puudus ei tekiks Isegi kass on nagu ära vahetatud. Alguses käis korra nuusutamas, enam ei ole oma nina päris ligidale toppinud aga esimestel öödel istus hälli jalutsis valvel. Päeval pole teda ka eriti näha aga õnneks pole sealt veel mingeid kadeduse tunnuseid näha olnud. Ta meil muidu suur mehe fänn, ainult tema süles istukski aga nüüd kus Arthur selle koha endale sai, pole nurrumas käinud.
Tänasest asusid minu vanemad taas kodu poole teele ja mees läks tagasi tööle, seega oleme nüüd päeval kolmekesi kodus. Natuke rahulikum on olla kuna ema kippus ikka õpetama kuidas midagi tegema peaks ja seda muidugi mõlema lapsega ning isegi meest piinan igasugu tegemistega (mida ta tegeleikult täiesti omal algatusel teeb). ( saingi selle südamelt ära, kohe kergem).
Kuidas siis teil ja teie põnnidel vahepeal läinud on. Kuidas kasvavad, kuidas harjute jne jne.
Meie Annabel on nüüd 1kuu ja 5päevane.Päeval on ta hakanud väga palju üleval olema, nii, umbes et kui kell 6hommikul saab süüa sii magab 9ni ja üheksast saab uuesti süüa ja on üleval järgmise toidukorrani,vahel ka kahe toidukorrani.Vedeleb oma lamamistoolis, imetleb mänguasju, mis seal küljes ripuvad, siputab ja laliseb natuke eks ta tahab ka juttu rääkida . isegi naeratama on hakanud rohkem 12juulil käisime arsti juures tibu kaalus 4,250 kg ja pikkus oli 58 cm ja pea ümberõõt 36cm. Kuuajaga on juurde võtnud 910g ja kasvanud 7cm, päris palju, tuleb ilmselt pikemat kasvu, pead hoiab ka juba, mitte küll 100%liselt vaid kuskil 75% eks ta õpib Vannis meeldib talle õudsalt käia, siis on naeratus näol Hommikuti käime siin rullitamas ja jalutame ka igapäev 2-3h .
Öösel pean ärkama kuskil 1-2 korda oleneb kui hästi ta magab, aga ma nii harjunud, et see ei väsita mind olen küll unine öösel,aga päeval väsimust nagu pole.
Meid kimbutab probleem ka, suus on soor, arst kirjutas mingit salvi, pean sellega määrima peale söögikorda, see talle eriti ei meeldi,aga vähemalt salv töötab täna teine päev kui seda määrin ja suus olukord juba kõvasti parem Ehk saame varsti lahti sellest, tibule küll see rohi ei meeldi, aga ta suht nutikas sest saab aru et see ainult hea talle ja siis ta väga ei karju
Meid õnneks soor ei kimbuta aga probleem oli kaaluga kuigi see pani mind muretsema rohkem kui arsti. Täna käidi kodus kaalumas, seekord on asi paranenud ja viie päevaga on juurde tulnud 130g Mul nii hea meel kohe. Hakkasin vahepeal juba muretsema, et äkki ta ei saa piisaalt või on midagi muud... Nüüd sain rahulikult hingata Eile oli selline esimene pikemalt ärkvel päev ja õhtul oli kuidagi jonnine, isegi vannis tõstis lõpuks ikka häält. Aa ja selle vannitamisega oli meil ka jama, kuivatas jubedalt nahka. Nüüd kasutame vanniõli ja olukord on kohe palju parem.
Nüüd aga seame sammud poe poole, vaja külmikusse midagi söödavat varuda
Meid õnneks soor ei kimbuta aga probleem oli kaaluga kuigi see pani mind muretsema rohkem kui arsti. Täna käidi kodus kaalumas, seekord on asi paranenud ja viie päevaga on juurde tulnud 130g Mul nii hea meel kohe. Hakkasin vahepeal juba muretsema, et äkki ta ei saa piisaalt või on midagi muud... Nüüd sain rahulikult hingata Eile oli selline esimene pikemalt ärkvel päev ja õhtul oli kuidagi jonnine, isegi vannis tõstis lõpuks ikka häält. Aa ja selle vannitamisega oli meil ka jama, kuivatas jubedalt nahka. Nüüd kasutame vanniõli ja olukord on kohe palju parem.
Nüüd aga seame sammud poe poole, vaja külmikusse midagi söödavat varuda
Teil vedanud kui soor ei kimbuta hea, et teil siis kaaluga ikka kõik korras on Meie vannis käik küll väga õnneks nahka ei kuivata ja ma määrin peale igat vannis käiku kreemi ka meil on juba viimased 2nädalat siuke aeg kus annabel rohkem ärkvel on
Meie saime täna kolme nädalaseks. Viimasel ajal oleme ka hakanud rohkem ärkvel olema - jälgime inimesi ja mänguasju ja kuulame, mis vanaema ja emme räägivad Suurte silmadega kohe vaatame ringi. Tavaliselt sööme ka kuskil kell kuus hommikul kõhu täis ja siis magame kella üheksani, siis on hommikuhügieeni aeg, sööme ja magame ja kella kaheteist ajal jälle sööme ja lähme õue, tiir õues ja siis kella kolmest kuueni oleme üleval. Üldiselt peale igat söömist ikka tund-poolteist vaatame ringi. Kella kahekasast kümneni õhtul on meil ikka kõhuvalu ja siis on ainuke hea koht emme või issi kõhu peal. Kakamine ei ole meil veel päris selge ja mõnikord on ikka abi vaja. Iga päev võimleme ka paar-kolm korda, et kaka paremini liikuma saaks Aga no ikka valus on veel tibul, sest kaka tuleb suure nutuga (kuigi kõht kinni ei ole, aga väga vedel ka mitte).
Vannis meeldib meile jubedamalt käia, armastame soojemapoolset vett 36,5 on veel jahe Öösel sööme 2 korda, või no kuidas arvestada. Kuna meil ka oli algul kaaluga probleeme, siis sünnitusmajas kästi ikka iga 3h tagant süüa anda ja nüüd meil kodus ka see nagu kellavärk - kell 00 sööme siis kell 3 ja siis kell 6.
Peahoidmine vajab veel harjutamist. Natuke ikka hoiame, aga kipub ikka nokkima ja kui tibu kõhuli panna, siis kõigepealt ta pikutab niisama ja vaatab ringi ja siis u 5 minuti pärast hakkab pead ka tõstma ja keerutama. Peahoidmine tuleb paremini välja emme kõhul pikutades.
Rinnapiimaga läks mul endal kehvasti - terve raseduse tilkusin ternespiima ja sünnitusmajas sai ka esimesel päeval ilusti tibu süüa ja siis teisel päeval juba oli viril ja hakkasime Aptamili juurde andma ja jäime rinnapiima ootele. Ämmakas lohutas, et viiendal päeval u. tekib. No siis tekkis midagi, aga tibu oli ikka viril ja kaal ei tõusnud ka kohe üldse ja ei kakanud ja piss oli lõheroosa juba ja pidin rinnapiima välja pumpama, et näha palju tuleb (kuigi rinnad lõi ikka suureks ja valusaks ja kõvaks, ei olnud seal seda piima midagi nii palju. u. 50 kuni 100ml sai alguses.) No siis sain mõned päevad rinnaga hakkama ja lisaks andsin Aptamili ka, aga 1,5 nädalat mul seda rõõmu jagus. Tänaseks ainult 15 kuni 25ml päevas ja seda ka juba ülepäeva pumpan, sest enne ei tule miskit. Igaljuhul loobusin sellest jandist. Võibolla olen nõrk, aga ei saa ju ka pidevalt närvitseda, et palju tibu nüüd saab süüa ja palju juurde vaja...nüüd on ta vähemalt minu arust pontsumaks muutunud ja rahulikum ka, kohe näha, et kõht ikka täis. Eks järgmine nädal näeb, siis lähme kaaluma ja mõõtma ja vaktsineerima. No vot, sellised lood meiega...
Kahju Stella, et teil imetamisega kehvasti läks. Mina sain nüüd vahepeal rinnad korda, enam ei veritse aga vasak rind on ikka veel hell kuid talutav. Korra päevas kasutan nibukaitset. Eelmisel nädalal tekkis küll selline olukord, kus juba rinda välja võttes tulid pisarad silma
Täna pärastlõunal läheme kaaluma kuigi nüüd on juba näha, et poja muutub ümarmamaks Kaalu pärast ma enam ei muretse.
Nabakönt on poisil veel alles ja ei paista küll, et kohe-kohe kukkuma hakkaks aga see pidavat olema normaalne kuna ta meil siiani igal õhtul vannis käis (kus talle ka väga meeldib). Eile siis jätsime vanni ära ja oh imet, saingi ta magama Muidu oli ikka viril ilma vannita. Täna öösel isegi sõi ainult ühe korra ehk siis ainult kell kolm ja pool kaheksa ärkas juba üles, muidu sööb veel viie paiku ka.
Päeval on ta nüüd ka rohkem üleval just pärast sööki, välja arvatud siis kui väljas käime, siis magab rahulikult Ringi vaatab usinalt aga siiani oli mul selline tunne nagu ta ei näeks mind päriselt. Täna aga vaatas tükk aega otse silma ja poetas suure naeratuse, siis uudistas mind taas tükk aega ja jälle naeratas. Ei tea kui teadlikud need naeratused olid aga südame tegi küll soojaks
Eile käis meil taaskord arst kodus kaalumas, mõõtmas ja niisama uurimas. Viimase nädalaga võttis poja koguni 400 g juurde (kokku siis 3800g), sellega on kaaluprobleemid esialgu seljataga Pikkust näitas vaid 1 cm võrra rohkem kui sündides aga arst arvas, et alguses oli valesti mõõdetud. Seda arvan minagi kuna sündides kasutasime riideid 50 cm suurusele, oli isegi natuke suur ja nüüd need enam selga ei lähe.
Nabakönt on endiselt alles aga nüüd peaks seegi olema vaid päevade küsimus. Siiski on veel kaks asja, mis tekitavad muret- poja ei vaata meid veel, ütleks isegi, et väldib meid ja pead hoiab ka enamuse ajast ühele poole. Magades on alati paremale poole, muidu ikka natuke uudistab ka vasakut poolt Kui nädala pärast pole hakanud rohkem teisele poole vaatama, siis käime osteopaadi juures ja vaatame, kas äkki miski segab kuskil.
Kuidas teistel vahepeal läinud on? Paar päeva veel ja siis on kõik juunikad kuuseks saanud, mõned saavad juba 2 kuuseks, kindlasti on vahe märgatav. Millal teie beebid hakkasid teid pilguga jälgima? Kuidas imetamine kulgeb (neil, kes veel imetavad) ja kuidas muidu teie päevad mööduvad?
päris kaua oli teil siis see nabakönt.. meie hakkasime kuskil 2-3 nädalaselt pilguga jälgima.. naeratama hakkas kuskil suts enne kuuseks saamist.. nüüd juba häälitseme ja hoiame pead ilusti, kõhuli asendis..
..mul ühel tuttaval ka poiss hoiab pead ainult ühele poole ja käib massažis..
Esimestel elupäevadel oli öö ja päeva eristamisega natuke raskusi. Umbes kella 22 ajal sõi ja siis tuli elu sisse. Võitlesime unega (mina, et teda magama saada ja tema, et mind üleval hoida
) kuni 2ni öösel, seejärel tuli midagi tähtsat meelde iga poole tunni tagant kuni kella 5ni hommikul. Päeval olin nii laip omadega aga õnneks sai mees vähemalt päeval poja eest hoolitseda, et mina taas öösel rahmeldada suudaks. Koju tulles hakkasime õhtuti vannitama ja nii sai see probleem kõrvaldatud. Nüüd tuleb viimane söögikord umbes 23 paiku ja siis ta magab rahulikult kuni kuueni hommikul. Ühesõnaga, kui kõik rituaalid paika panna, on ta meil (praegu veel) sama rahulik kui tema õde samal ajal. Päeval selle eest sööb päris tihti ja palju. Vahepeal olid mul rinnad täiesti ribadeks imetud
Mõnikord tuli lausa verd, siis oli selline tunne nagu söödaks väikest vampiiri. Selle probleemi saime lahendatud erinevate imetamisasenditega, pärast imetamist määrisin nibusid piimaga ja lasin õhukäes kuivada. Paari päevaga oli juba palju parem. Üks rind on veel väga valus aga mina alla ei anna. Mees ikka mõtleb minu nägu nähes, et kuidas ma suudan seda taluda. Tal pole veel ka titaradarid tööle hakanud, noh need, mis kuulevad alt korruselt ka kõige väiksemat piiksu ja sunnivad meid paugupealt püsti kargama ning laps juurde jooksma. Eks mõnikord on ikka väga raske tõusta aga oma väikese Oompa Loompa jaoks olen kõigeks valmis
Muidu oli ikka viril ilma vannita. Täna öösel isegi sõi ainult ühe korra ehk siis ainult kell kolm ja pool kaheksa ärkas juba üles, muidu sööb veel viie paiku ka.
