Kuna tegu on minu esimese lapsega, siis ei ole väga vahet on tüdruk või poiss. Seega ei oska oma isude või isutuste põhjal ka lapse sugu prognoosida.
Mingil põhjusel on algusest peale olnud teadmine, et tegu on tüdrukuga ning nimigi olemas
05.08.2011 13:03
#102
Regina Regina
Registreerus: -
Postitusi: -
nii.täna on 7+3 siis. ja nii monegagi on siin yhiseid jooni.
sama siin et tydrukule nimigi valmis aga no tuleb see kes tuleb
peale mõnda ampsu on selline tunne nagu oleks suured praed ära söönud.ja iga paari tunni tagant on jah selline tunne nagu süüa poleks saanud mitu päeva söögiga on üldse raske teema praegu, on raske leida mingit toitu, mis alla läheks yldse. viimase 2 nädalaga on hirmsasti iiveldama ajanud , sh öösiti kõige hullemini aga no suht 24 h on selline kerge iiveldus peal.
hapud ja magusad asjad lähevad rohkem peale kuigi hapu ajab keerama seest, saa nüüd siis aru
hmm.. ma olen vist täitsa lolliks läinud selle rasedusega, esmasp mul teine UH ja siis 10+1 nädalat. Kuid praegu mul täiesti paanika, öösel magada ei saa, täna hommikul kell 5 kõndisin mööda maja ringi nagu lollakas. Mul on nii suur hirm, et kui nüüd arstile lähen siis selgub et kõik pole korras, süda ei löö või laps pole piisavalt arenenud. Öösiti näen unes, et lähen vetsu ja püksid verised, täna öösel nägin, et mu oma sõbranna tegi mulle UH, õnneks lapse süda töötas
Kas need hirmud on normaalsed? Või olen juba peast segi :S
Ma käisin eile ultrahelis ja arvele võtmas..Ja kuna kõik on siiani väga õnnelikult läinud ( v.a. iiveldamine) siis oli minulgi hirm, et äkki nüüd ütleb, et asi korrast ära. Nii kui arst ultraheli tegema hakkas, jälgisin tema nägu, et sealt juba mingeid märke saada..aga õnneks kõik korras siiani. Usun, et eks see ole varajane ja kasvama hakkav emade instinkt, et muretseda üle
...mõnus oli näha, et raseduse täpikesest oli kasvanud krevetike..peaks lausa mainima, et alles nüüd hakkan aru saama, et minu sees on elu!!!!!!!!!! uskumatu
05.08.2011 14:04
#105
(K)
Registreerus: -
Postitusi: -
Mul alles 16 august arst...täpselt samad hirmud kuigi olen selle juba kõik korra läbi teinud...ja jubedalt tahan teada kas neid ikka tuleb kaks...ma ei suuda seda ära oodata..nii kannatamatu olen...kui kaksikud tulevadki siis tahaks poissi ja tydrukut...aga tegelikult ma olen õnnelik kõige üle...nii poiste kui tydrukute aga mingid pisikesed lootused on meil kõigil alguses alati
hmm.. ma olen vist täitsa lolliks läinud selle rasedusega, esmasp mul teine UH ja siis 10+1 nädalat. Kuid praegu mul täiesti paanika, öösel magada ei saa, täna hommikul kell 5 kõndisin mööda maja ringi nagu lollakas. Mul on nii suur hirm, et kui nüüd arstile lähen siis selgub et kõik pole korras, süda ei löö või laps pole piisavalt arenenud. Öösiti näen unes, et lähen vetsu ja püksid verised, täna öösel nägin, et mu oma sõbranna tegi mulle UH, õnneks lapse süda töötas
Kas need hirmud on normaalsed? Või olen juba peast segi :S
Ilmselt on see normaalne, mina muidu naljalt üle reageerima või põhjendamatuid hirme tundma ei kipu, aga nüüd... Öö, mis eelnes esimesele ultrahelile (8+6 nädalal), nägin mingeid õudukaid. Küll magasin sisse ja arsti juurde ei pääsenud jne stiilis. Iga tunni tagant ärkasin, et kella ja sellele järgnevaid halbu unesid edasi vaadata. Enne ultraheli oli korra paanika, aga kui tema süda ei löö või on mitmikud või... Õnneks oli kõik hästi ja kui mulle pisikest tuksuvat südant näidati, siis oli maailama kõige õnneilkum inimese tunne Tore oli ka see, et Pelgus 2 pilti kaasa anti, saab kaaasas kanda ja imetleda Seega on ilmselt natuke peast segi olemine ja teatavad hirmud rasedusega kaasas käiv nähtus. Tahame ju niiiiii väga, et pisikesega oleks kõik hästi ja korras
Ma käisin ka täna esimest korda arsti juures. Praegu ainult katsus ja ütles, et midagi seal on jah UH sain esmaspäevaks. Eks siis selgub lähemalt kuidas ja mis on. Võiks juba kiiremini kätte jõuda. Aga ma ka ikka kardan ja muretsen, et kas on ikka kõik ok jne. Eks see käib emaduse juurde
Ja mina võin küll täiesti ausalt öelda, et mul täiesti ükskõik kes sünnib, kas poiss või tüdruk. Ilmselt sellepärast, et esimene laps alles. Teise rasedusega võiks muidugi juba eelistada teisest soost last, aga praegu on täiesti ükskõik. Peaasi, et terve oleks
Tere hommikust kõigile Mina sain oma selged ja punased triibud eile Arsti juurde pääsen järgmisel nädalal, sest hetkel tal puhkus.
Tulemas siis teine laps. Esimene sai üleeile 1-aastaseks
Rõõmsat ootusaega meile kõigile
Nii tore kuulda, et keegi veel väikese vanusevahega lapsi teeb Minul praegu tütar 1a2k ja tulemas märtsibeebi. Arsti juurde 17 aug. alles kuid triibulised sain juba tükk aega tagasi...Ehk saame muljetada kahe väikese lapse rõõme ja muresi
06.08.2011 21:00
#109
(K)
Registreerus: -
Postitusi: -
Kerli Loopman kirjutas:
Cat-Deluxe kirjutas:
Tere hommikust kõigile Mina sain oma selged ja punased triibud eile Arsti juurde pääsen järgmisel nädalal, sest hetkel tal puhkus.
Tulemas siis teine laps. Esimene sai üleeile 1-aastaseks
Rõõmsat ootusaega meile kõigile
Nii tore kuulda, et keegi veel väikese vanusevahega lapsi teeb Minul praegu tütar 1a2k ja tulemas märtsibeebi. Arsti juurde 17 aug. alles kuid triibulised sain juba tükk aega tagasi...Ehk saame muljetada kahe väikese lapse rõõme ja muresi
Jah...mul poiss 1a2k ning nyyd suure tõenäosusega kaksikud tulemas Ei kujuta ettegi kuidas mu marakratt reageerib kui kaks beebit järsku tema koju ilmuvad Ja ma arvan et ma lähen 3 väikese lapsega hulluks...
Mulle tundub praegu kohati, et juba kahega tekib rohkem muresi (õnneks praegu pisimured silmapiiril), ei tea mis veel kolmega saaks... Aga õnnelik oleks ikka, lapsed tekitavad ikka kokkuvõttes rohkem rõõmu! Aga igaljuhul soovin õnne kõigile esmaootajatele ja kõigile mitme lapse vanematele. Minu esimene rasedus ja aasta lapsega on olnud super tõenäoliselt teisega saamad lood, praegu ainult kummalised valud piinavad aga varsti saan selgust, millest need.... Mul veel küsimus ka suurele ringile, kas keegi teist plaanib emapuhkuse/emapalga asemel lasta isal puhata lapsega? Meil käivad mõtted peas, et ehk oleme mõlemad kodus, kahekesi ju kergem Ma käin õhtukoolis ka niiet siis oleks kindel, et saan alati kohale minna kui vaja...
tõenäoliselt teisega saamad lood, praegu ainult kummalised valud piinavad aga varsti saan selgust, millest need.... Mul veel küsimus ka suurele ringile, kas keegi teist plaanib emapuhkuse/emapalga asemel lasta isal puhata lapsega? Meil käivad mõtted peas, et ehk oleme mõlemad kodus, kahekesi ju kergem 
