Tead, ma alguses ka arvasin, et kindlasti tuleb režiim...
Aga osutus asi hoopis teiseks....avastasin, et palju lihtsam on, kui nad korda mööda magavad. Just seetõttu, et ma jaksan nendega siis piisavalt tegeleda. Sest ikka tahavad nad süles olla ja lähedust. Kui nad mõlemad on korraga üleval, siis seda ju ei saa kumbki tema jaoks piisavalt.
Näiteks on mul pisike tüdruk selline, kes väga tihti peale õhtust und ärkab nutuga ja rahuneb alles siis, kui on tihedalt minu kaisus umbes tund olnud.
Samuti on nende söötmine (lisatoitu anna) palju lihtsam, kui teine sel hetkel magab ... kuna poiss on suur õgard ja kui ta näeb, et tüdruk süüa saab, siis taas suur kisa lahti.
Seega unustasin mina režiimi ära ja läksin sellist radapidi, mis lapsed ise endale tekitasid. Võin öelda, et muretsemiseks pole põhjust, sest ükskord neil satub siiski sama päevakava. Juba praegu vaikselt see tekkima hakkabki, lõunauinak on peaaegu ühel ajal ja süüa saavad ka umbes 30minutilise vahega.
Üks variant, mis mul veel peast läbi käis oli see, et äkki on tulemas hambad ... mul poja ka 6-kuune ja 2 kikut suus .... ei osanud üldse selle peale tulla ... laps oli ka viril ja siis ükspäev oligi kiks väljas.
Ja minuarvates pole vaja veel neid luttidest võõrutama ka hakata. Ma küll selle pärast ei muretse ... see tuleb ka siis, kui lapsed on selleks valmis...nu muidugi ei tasu neid mingi 2-aastaseni lutsutada.
Ja muidugi on 6-kuused ka harjunud juba sellega, mis nad siiani on saanud. Kui neid on harjutatud kaisus, süles ja rappuvalt magama jääda, siis seda nad edaspidi ka tahavadki. Mul oli suur tegemine, et oma esimene laps iseseisvalt magama saada. Nüüd teadlikult hakkasin kaksikuid omaette magama panema. Loomulikult tuli ette vägagi palju öid, kus kaisus oli kord üks ja kord teine, aga need olid vaid siis, kui laps oli öösel väga rahutu.
Samuti teevad nad mul päeval mingi 4-5 magamiskorda ja need kõiguvad ka tüdrukul 15-30 min ja poisil 30min-tund.
Aga eks sa mässi neid edasi kinni, ju siis sedasi on neile hea ja nad tunnevad ennast turvaliselt. Kui suuremaks saavad, küll siis ka see asi möödub.
Mina hakkasin nüüd öist söömist ära jätma ... oli sedasi, et vahepeal nad sõid vaid 1x öösel ja siis nüüd 5-kuusena järsku ka 2-3x ... ja see ei olnud minu arvates söömine...tõmbas paar korda tissi ja magas edasi. Nüüd tuleb öösel umbes 2 paiku mõlemal see nn söögiaeg, siis kusagi tund aega käingi iga 5 minuti tagant lutti suhu toppimas...aga siis mingihetk asi rahuneb maha ja magavad hommikul kella 7ni.
Ma ei oskagi muud öelda, et ole mehega tublid ja pidage vastu. Varsti on nad umbes 2-aastased rüblikud, siis on nad niiiiiiiii lahedad.
Ma ise arvan, et mine samamoodi edasi...ma arvan, et palju rohkem on stressitekitavam olukord, kus sa meeleheitlikult tahad kisavaid lapsi magama saada....see teeb ka lapsed rohkem närvilisemaks ja see omakorda veel suurema kisa...ning sedasi oled ka sina veel närvilisem.
Tean, ka minul tuleb ette olukordi, kus olen nn väga närviline...siis astun ma hetkeks lastest eemale hingan paar korda sügavalt sisse ja välja ning siis lähen ja proovin uuesti rahustada neid.
Ja vahel jääb ka suurem laps mulle niiöelda ette ... kaksikud kisavad ja on väga häiritud ja siis tuleb suurem laps ja hakkab ka midagi väga nõudlikult tahtma ... siis ma plahvatan ja karjun suurema lapse peale ... kui seda teinud olen, siis ehmatan enda peale ja haaran lapse kallisse ja palun vabandust ning vaikselt omaette tihun ka nutta.
Vahel on tõesti tunne, et nu ei suuda ... ma olen nii saamatu, et ei saa oma laste vajaduste rahuldamisega hakkama.
Aga siinkohal tuleb proovida olla taas rahulik....see ju loomulik, mind/sind on üks aga lapsi on kaks (kolm).
Jõudu teile!
See raske aeg läheb ükskord mööda.
Oleme tublid!
Juba praegu vaikselt see tekkima hakkabki, lõunauinak on peaaegu ühel ajal ja süüa saavad ka umbes 30minutilise vahega.
