Karl pissib ka püsti, nii õues kui toas. Muidugi peab teda keegi aitama. Ühelpäeval läks poti juurde ja võtis ise püksid alla ning hakkas püsti pissima. Õnneks läks enamus pissit ikka potti, aga ka vaip oli kohati niiske. Õues on nüüd nii hea, nii kui pissihäda tuleb, otsime põõsa taguse ja teeme kiiresti pissu ära. Öösel on Karlil veel mähku all ja viimastel öödel ka piss mähkus olnud.
Karl on väga tubli jutupaunik ka. Jutustab juba päris palju ja ütleb sõnu järgi. Mõnikord jutustab nii ilmeka näoga, nii kihvt on vaadata. Alles nii pisike ja juba nii asjalik.
Aga... Karl ei oska ennast riidesse panna, ega ka riidest lahti võta (va. aluspüksid ja müts). Ja ta ei ole sellest tegevusest huvitatud ka, ta ei üritagi.
Hehe.. ma kardan, et meile alles on jõudmas see "kohutav kahene". Ei taha muidugi midagi ära sõnuda, aga kohati isegi imestan, kui mõistlik ja arusaav laps olla võib. Eks tal on ka omad jonnituurid ja kohati läheb ülemeelikuks - tuleb näpistama ja vahel lajatab lahtise käega vastu emme põske, aga nohh... see on tal igavusest või siis sellest, et vahel emmel silm kinni vajub ja see talle ju ei sobi mitte Üldiselt kasutan ka ikka tähelepanu muule suunamist, lähen uurin koos temaga mänguasjakasti või vaatame aknast välja või siis panen lapse vanni! See ka toimib alati. Kohe kui kuuleb sõna "vann", läheb vannituppa ja hakkab end lahti koorima ja kaussi dushikabiini vedama Hommikukohvi ajal käib mind aeg-ajalt näpust tirimas, aga saab ilusti aru, kui ütlen, et emme joob kohvi ära ja siis tuleb sinuga mängima. Natuke umbuskliku näoga küll vaatab, aga siiski läheb ees ära mängima .. ja emme siis peab oma sõna pidama ja paari minuti pärast järgi minema.. sest muidu järgneks mõni pahandus. Ja lemmikpahandusi on meil mitu - teab millega kohe mu tähelepanu saab: esiteks, läheb magamistuppa seinapilti kiigutama võiiiiii ronib telekale niiiiii lähedale kui võimalik ja siis vahib, et kas ma ikka näen, et ta nii lähedal on - ise itsitab ja naudib, et emme kurjaks saab. Pildi kiigutamise eest panen nurka ja räägin-räägin-räägin, miks nii ei tohi teha, aga telekas läheb lihtsalt klõps kinni ja asi lahendatud. Protesti pole kunagi järgnenud. Vahel mängib solvunut, aga me lepime nii kärmelt ära, et seda solvumist jätkub max pooleks minutiks
Ja mul veel 10 nädalat jäänud! Raske on! Endiselt! Ei väsi kurtmast Niiiii suuur olen
Ron pissib ka mõnikord püsti - oma väiksel potil, astub sinna peale ja teeb kenasti häda ära. Ükskord ta selle potiga ümber kukub, aga mind ei kuulata se's osas üldse.
Meil käis nädalavahetusel issi külas ja ainult ühe korra oli tal vaja öelda, et emmet ei tohi lüüa, tänaseni pole Ron mind kordagi löönud. Aga nüüd lööb ennast, küll pähe, küll pepule, ise ütleb kapu ata ata. Sõnu tuleb palju, järgi üritab ka kõike öelda. Vahest on nii naljakas.
Meie teeme Ronnuga hommikukohvi koos - tema vajutab nuppu ja tõstab kohvi kappi ja kapist välja Kohvi kohta ütleb tema kafi
Tegelen aktiivselt korteri otsimisega Tallinnasse, pakin mõttes juba asju Aga no ei leia sobivat, kord on hind liiga krõbe, teinekord on juba üürile antud, aga ma ei ole veel lootust kaotanud
kuku
Mina rännumees ka nüüd Eesti pinnal tagasi. Käisime mehe ja vanema pojaga nädal Hispaanias ja siis läksin veel 4 päevaks Sassuga Palangasse. Nüüd mõnuleme lõpuks kodus...hea on ikka kodus olla Mehe vanemad vaatasid Sassi selle nädala kui me Hispaanias olime ja poiss on teinud sellise arengu! Kuna tavaliselt oleme ise laste arengu sees, siis paljut tähele ei panegi. Potil me ikka veel ei käi ja lutt on ka ikka magamiseks omal kohal, aga pole sõnu mida poiss ei räägiks! Kõik asjad saab räägitud ja aru saab ka kõigest. Ja laulab! Nij lahe! Naudin muudkui tema seltsis olemist Kuigi paras kratt on ta ikka ka! Eile nt Pärnus Hansapäevadel loopis kõiki kruusaga ja lõpuks hakkas ise seda sööma niiet kivid hamba alla krudisesid. Siis tassis põhukottidest põhku võõrastele põlvede peale jne. Ei mingit häbi ega hirmu võõraste ees. Mina siis häbenen tema eest
Hommikukohvi ajal käib mind aeg-ajalt näpust tirimas, aga saab ilusti aru, kui ütlen, et emme joob kohvi ära ja siis tuleb sinuga mängima. Natuke umbuskliku näoga küll vaatab, aga siiski läheb ees ära mängima .. ja emme siis peab oma sõna pidama ja paari minuti pärast järgi minema.. sest muidu järgneks mõni pahandus. Ja lemmikpahandusi on meil mitu - teab millega kohe mu tähelepanu saab: esiteks, läheb magamistuppa seinapilti kiigutama võiiiiii ronib telekale niiiiii lähedale kui võimalik ja siis vahib, et kas ma ikka näen, et ta nii lähedal on - ise itsitab ja naudib, et emme kurjaks saab. Pildi kiigutamise eest panen nurka ja räägin-räägin-räägin, miks nii ei tohi teha, aga telekas läheb lihtsalt klõps kinni ja asi lahendatud. Protesti pole kunagi järgnenud. Vahel mängib solvunut, aga me lepime nii kärmelt ära, et seda solvumist jätkub max pooleks minutiks 
(no ot)
Kuigi paras kratt on ta ikka ka! Eile nt Pärnus Hansapäevadel loopis kõiki kruusaga ja lõpuks hakkas ise seda sööma niiet kivid hamba alla krudisesid. Siis tassis põhukottidest põhku võõrastele põlvede peale jne. Ei mingit häbi ega hirmu võõraste ees. Mina siis häbenen tema eest 
