|
|
|
|
Perekonna mõiste, suhtumine abiellu, lahutustesse ja laste saamisse on taasiseseisvumise järgselt muutunud. Miks ja kuidas, sellest rääkis TÜ sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika doktorant Kairi Kasearu.
Puunukk Buratino seisab kahe-aastase Vincentiga silmitsi. „Vaata, üks poiss tuli sulle külla. Ära nüüd häbene,“ räägib Eesti papa Carlo ehk Ferdinand Veike, kui nukk näo kätesse peidab.
„Aga Marta on tüdruk, tal peab olema Barbie DVD! Igal tüdrukul on Barbie DVD!“ Seda rõhutas tänavu Eestisse kolinud kolme-aastase Marta Petrone ameeriklasest vanaema.
Hobune peatub, tema seljas istuv poiss kallistab looma õrnalt, siis ronib ettevaatlikult alla, teeb pai ning hüüab isale, et too suksule kindlasti kaasavõetud õunu tooks.
„Mina ärkasin hommikul kuue paiku üles ja vaatasin, et Kristin tegi „huuh-huuh“. Ma ütlesin, et noh, helistame nüüd arstile, hakkab tulema,“ räägib Marek.
„Ei ole midagi hullu, jää tagasi magama.“ Huuh-huuh
|
|
|
|
|
