Aga lizbet ja doudou, kuidas õpilasi korrale kutsuti? Milliseid meetmeid rakendati?
Ma ei mäletagi, et väga hullusti oleks korrale kutsutud. Pigem oli diplomaatia õpetajate poolt. Muidugi osad käisid ukse taga järele mõtlemas ning vahest kutsuti vanem kooli. Aga see nagu igas teises kooliski... Pigem oligi see et õpetaja ja õpilase vahel oli usalduslik side ning kõik toimis... Krutskeid tehti ikka
Minul on ka meeles, et vahest saadeti ukse taha aga seda siiski harva. Enamasti ikka kuulati sõna ja kui mindigi liiga kaugele, käis kogu klass õpetaja ees vabandamas (omal algatusel). Neljandas klassis tuli meile uus saksa keele õpetaja, kes üleannetuid vahest lihtsalt seisma pani ja sai rahulikult edasi õpetatud/õpitud
Jep! 2.lend olin... Leena klassis...
Leena tütar Mari käis meie klassis. Meil oli õp. Epp.
Aga lizbet ja doudou, kuidas õpilasi korrale kutsuti? Milliseid meetmeid rakendati?
Ma ei mäletagi, et väga hullusti oleks korrale kutsutud. Pigem oli diplomaatia õpetajate poolt. Muidugi osad käisid ukse taga järele mõtlemas ning vahest kutsuti vanem kooli. Aga see nagu igas teises kooliski... Pigem oligi see et õpetaja ja õpilase vahel oli usalduslik side ning kõik toimis... Krutskeid tehti ikka
Minul on ka meeles, et vahest saadeti ukse taha aga seda siiski harva. Enamasti ikka kuulati sõna ja kui mindigi liiga kaugele, käis kogu klass õpetaja ees vabandamas (omal algatusel). Neljandas klassis tuli meile uus saksa keele õpetaja, kes üleannetuid vahest lihtsalt seisma pani ja sai rahulikult edasi õpetatud/õpitud
Aga lizbet ja doudou, kuidas õpilasi korrale kutsuti? Milliseid meetmeid rakendati?
Ma ei mäletagi, et väga hullusti oleks korrale kutsutud. Pigem oli diplomaatia õpetajate poolt. Muidugi osad käisid ukse taga järele mõtlemas ning vahest kutsuti vanem kooli. Aga see nagu igas teises kooliski... Pigem oligi see et õpetaja ja õpilase vahel oli usalduslik side ning kõik toimis... Krutskeid tehti ikka
Minul on ka meeles, et vahest saadeti ukse taha aga seda siiski harva. Enamasti ikka kuulati sõna ja kui mindigi liiga kaugele, käis kogu klass õpetaja ees vabandamas (omal algatusel). Neljandas klassis tuli meile uus saksa keele õpetaja, kes üleannetuid vahest lihtsalt seisma pani ja sai rahulikult edasi õpetatud/õpitud
Aga kui sa võrdled nüüd Waldorfkooli ja tavakooli, siis kumb oleks sinu meelest parem? Kui välja arvata see üleminek waldorfist tavakasse.
Aga lizbet ja doudou, kuidas õpilasi korrale kutsuti? Milliseid meetmeid rakendati?
Ma ei mäletagi, et väga hullusti oleks korrale kutsutud. Pigem oli diplomaatia õpetajate poolt. Muidugi osad käisid ukse taga järele mõtlemas ning vahest kutsuti vanem kooli. Aga see nagu igas teises kooliski... Pigem oligi see et õpetaja ja õpilase vahel oli usalduslik side ning kõik toimis... Krutskeid tehti ikka
Nii ma nüüd hakkasin nostalgitsema... Kle doudou... Kas teil olid ka need suured tugevate lehtetega vihikud... Ja kus sai neid ornamente sinna joonistatud. Mul siiamaani pliiatsidki alles. Ja need vihikud omaette väärtus. Mul kõik tuttavad on neid imetlenud. Mulle meeldis ka sealne suhtumine õpilasse. Ei olnud konveier. Vaid ikkagi võeti last kui isiksust.
Klassi kokkutulekul eelmine kuu nostalgitsesime klassikaaslastega. Isegi mehed teatasid, et neil flöödid ja nendele kootud kotid kõik alles. (Et siis meil olid käsitöö tunnid koos. Kõik said kõike proovida.)
Jaa, need hiigelsuured vihikud Sinna sai esimestel aastatel vormijoonistust tehtud. Hiljem saime väiksemad värviliste kaantega vihikud.
Minu flööti mängib nüüd minu tütar Kott peaks ka kusagil vanematekodus alles olema. Vot see oli ka hea, et poisid said ka sokikudumist proovida ja tüdrukud puutööd. Mäletan, et tegime puulusikaid ja mingi linnukese, kes mööda nööri üles ronis. Vend tegi suure puust muna, millega ma hilje kodus vastu kuppu sain Kas sa lõpetasid põhikooli seal? Ma ise läksin pärast seitsmendat mujale.
Kle mulle meenuvad ka need linnukesed. Igati ägedad olid. Ja maalimistunnid. Need olid ka ikka väga toredad. Õpetan lastele samamoodi praegult maalimist... Eriti äge oli ka Miikaelipäev. See mäng mis pani proovile teadmised.
Ma käisin Nõmme Vaba Waldorfkoolis. Lõpetasin jah 9.klassi seal ära.
Nii ma nüüd hakkasin nostalgitsema... Kle doudou... Kas teil olid ka need suured tugevate lehtetega vihikud... Ja kus sai neid ornamente sinna joonistatud. Mul siiamaani pliiatsidki alles. Ja need vihikud omaette väärtus. Mul kõik tuttavad on neid imetlenud. Mulle meeldis ka sealne suhtumine õpilasse. Ei olnud konveier. Vaid ikkagi võeti last kui isiksust.
Klassi kokkutulekul eelmine kuu nostalgitsesime klassikaaslastega. Isegi mehed teatasid, et neil flöödid ja nendele kootud kotid kõik alles. (Et siis meil olid käsitöö tunnid koos. Kõik said kõike proovida.)
Ma käisin Waldorfkoolis. Tol ajal oli veel tlnas see olemas. Mu vana onu poeg on selle juurutaja ja tõi selle Eestisse. Mulle meeldib see pedagoogiga. Ei olda raamides kinni. Loovust arendatakse väga palju. Tallinnas on ka üks päevahoid, mis seda juurutab. Kui ma eile poleks saanud tavalastaaeda last, siis oleksin pannud Mattiase sinna. Krõbedad hinnad on tõesti. Kooli ajal mäletan ikka seda õppemaksu kirvest. 9.kl ikka oli juba päris julm. Aga siiski leiti võimalus ja sain selle kensti lõpetatud. Kui oleks võimalus rahaliselt, siis paneks sinna lasteaeda-kooli lapse iga kell.
Meil oli vaja kiiresti perearsti ning tema juhtus ainikesena meid vastu võtma. Kas keegi on temaga kokku puutunud?
Mulle tundub ta kuidagi väga kummaline. Aga kuna mul ei jäänud muud valikut, siis võtsin tema meie perearstiks. Eks näis, kas vahetan millalgi ära või ei?
Äkki keegi soovitab perearste, kes ka lastega tegeleks, Mustamäe polikliinikust?
Ma ei tea, et ma oleks mingeid ilgeid kohustusi sellepärast, et mul ristitütar. Pean teda meeles nagu kõiki lähedasi inimesi. Kui aus olla, siis olen unustanud vahest ta sünnipäeva. Aga siiski kui sattun sinna kanti kus elab, siis alati oleme saanud kokku ja lobisenud.
Aga vanasti ristiti nagu sellepärast, et kui vanematega midagi juhtub, siis ristivanemate kohustus on laps üles kasvatada. Aga tänapäeval minu meelest see nii päris pole. Pigem on notariaalselt see võimalik paika panna, kes kasvatab kui midagi peaks vanematega juhtuma.
Nu nurisetakse kui on tasuta, ja nurisetakse kui maksuline. See tavaline ju.
Nii ma täna koristamise käigus mõtlesin, kas bronnida ära või mitte. Kaarel, mul tekkis üks küsimus. Näiteks kui bronnin ära pileti eks (ostan siis)... See ju selles mõttes pole personaalne. Et kui ma tahan selle pärast siin ehk poole hinnaga maha müüa, kui mingil põhjusel ei saa tulla (näiteks laps jääb haigeks või mis iganes), siis see ju võimalik eks? Kui muidugi ostja leiab siis enam...
Sander on 2a8k. Lauseid ei kasuta. Aga sõnu tuleb iga päevaga juurde. Mulle isegi tundub, et ta teab juba ammu neid sõnu, mis hakanud nüüd ta kõnes välja tulema. Osad sõnad selged ja teistel jälle kaovad lõpud ära. Omas keeles teeb aga kõik vabalt selgeks ja kui vahest isegi on raskusi, et kohe ei taipa siis teda tõlgib tema vanem vend (4,5a) Paljud küsinud, et kas ma ei tunne muret, et poiss ei räägi. Ei tunne tõesti. Mattias hakkas ka alles kolmeselt väikseid lauseid ütlema ja nüüd jutustab ja suud üldse ei hoia kinni, isegi kui üllatused on... Nii sai emme oma sünnipäeva üllatuse ka teada. Juhtub... Võibolla ka keelekida on väike takistus mõlemil, et hiljem on hakanud kõne arenema. Kes teab... Numbreid oskab üks, ka, ko... See tulnud peituse mängust.
Sööb joob üldiselt kõike. Kuigi nalja pakub mulle see, et kui vend ees ei söö midagi, siis tema ka kohe ei taha. Ahvipärdik selline. Ainult mida ta tõesti ei armasta on liha ja kala. Vanem pouss võib terve heringafilee nahka panna, siis seda väiksem naljalt ei tee.
Aru saab mida tohib teha ja mida mitte. Ja teab täpselt kui tasub peitu pugeda, kui miskit teinud. Eriti äge oli jalgratta keti pesu oma hambaharjaga. Ta ikka leiab selliseid huvitavaid mõtteid. Kergemaid lauamänge saab ka temaga edukalt mängida. Jalgrattasõit on selline omamoodi, mitte päris õige, aga sõidab edasi edukalt. Vett armstab meeletult. Kui ujuma saab siis ära ei tule. Ja tõsiselt kohe ujub. Keegi hoiab kinni ja ta ujub edasi. Vahest ei jõua nii kiiresti isegi vees liikuda kui ta ujub.
kirjutas:
Leena tütar Mari käis meie klassis. Meil oli õp. Epp.
Ahvipärdik selline. Ainult mida ta tõesti ei armasta on liha ja kala. Vanem pouss võib terve heringafilee nahka panna, siis seda väiksem naljalt ei tee. 
